Maikuu viimasel nädalal (27.-28. mai) seadis Tartumaa uuendajate seltskond oma suuna Setomaa suunas, et ammutada inspiratsiooni, saada uusi ideid ja nautida koosolemist Setomaa eestvedajatega. Programm oli tihe ja rikkalik tänu Hõrna Aare ettevalmistusele ning kohtumised inimestega rikastavad.
Obinitsa jõudes trehvasime külateele samal ajal, kui Riitsaare Evar just jalgrattaga oma toimetamiste juurde teel oli. Nii saimegi programmivälise võimaluse tutvuda Seto-Ateljee Galeriiga ning sealsete tegemistega. Silmailu pälvis Evari kätetööna valminud seinapapõr ehk tapeet, mis oma eheduses kindlasti ühel päeval maailma vallutab.
Rieka Hõrn pajatas parajasti renoveeritava Seto Seltsimaja tegemistest: ligi 17 aastat on tänu sellele paigale edendatud seltsielu, pärimuskultuuri ja kultuuriettevõtlust. Just siin mängiti „Taarka“ etendus ning seltsimajal on plaanis üks vägev teatrisaal hoovis püsti panna.
Obinitsa külakeskus on ehe näide sellest, kuidas endisele puhutakse uus elu sisse. Obinitsa Põhikooli sulgemise järel anti koolimajale kogukonna edendamise võtmes uus hingamine: nüüdses külakeskuses on teiste kõrval oma koha leidnud Seto Käsitöö Kogo, mis ühendab kohalikke käsitööettevõtjaid ning kolme õe tegemisi ühendav ettevõtmine Kolme Sõsara Hõrgutised. Lisaks maitsvale toidul nautimisele oli siin võimalik ka kohaliku käsitöö meisterlike saavutustega lahkuda.
Pärastlõunal viis meie tee Nopri meierei-külastuskeskusesse, kus võõrustajaks peremees Tiit Niilo ise. Reipal sammul ja sinised „haiglasussid“ jalas tutvusime meierei nind sealsete uuendustega. Kindlasti väärib mainimist lehmade heaolu ning ka lüpsivõimekust tõstev massaažihari. Rikkaliku toidulaua juures pajatas Tiit, kuidas elu edendamine Tsiistre nukas käib. Hää võimalus oli vahetada Eesti raha hää talukauba vastu - leib, juust, kohopiim - leidis tee teelistte pauna. Nopri talupood on oma olemuselt iseteenindav: kui vajalik kraam kotti pistetud, siis raha pannakse rahakasti. Siin käivad tõeliselt ausad inimesed...
Taavi Tuvikene on ehe näide sellest, kuidas ettevõtlik meelelaad on pidevalt uusi võimalusi otsiv. Vipson OÜ tegeleb vaat, et kõigega, mida ühest metsapuust teha saab. Just siin valmivad nii koduturule, aga ka kaugemale palkmajad ja palksaunad. Samuti on võimalik tellida isikupärast puitmööblit, grillsüsi ja kaminapuu hää hinnaga pealekauba.
Uusvada külas toimetab juba 6. aastat saviga Sirje Rump, kes oma kaunis ateljees (pildil) pajatas saviateljee loomise lugu. Siit võib otse laualt kaasa osta savist pisemaid ja suuremaid esemeid, nt kauni seto rahvarõivas tüdruku või hoopis värvilise kassi.
Viivika Kooser jagas meiega seda, kuidas kohalikud oskavad pidu pidada, laule laulda ja tantsusamme seade ilma ühegi eelkuulutuseta. Kohalik rahvapidu ehk kirmas saab spontaanselt õiges kohas alati ära peetud. Kohal on õiged inimesed, algab siis kui on õige aeg, kui on läbi, siis on läbi.
Majutuskohaks oli kaunis Piusa jõe ürgorus olev puhkemaja. Endisesse veskisse rajatud mahukas söögisaal võõrustas teisigi Setomaa eestvedajaid. Otse piiriülese koostöö edendamiselt naasnud Margus Timmo rääkis Setomaa Valdade Liidu loomisest, tänastest tegemistest ning edusammudest.
Teisel päeval tegime aga tagasivaate sellele, mida nägime-kogesime. Ühistes vestlustes uurisime, mida märkasime Setomaa teedel. Mõned märksõnad teistelegi:
• traditsioonide tundmine, hindamine, edasi kandmine, selle põhjal loo tegemine.
• piiriülene koostöö.
• koostöö organiseeritus, suhete rikkus (nt Setomaa Turism, Setomaa Valdade Liit, Käsitöö Kogo). Ettevõtjate ja ühenduste koostöö.
• tugevuste kaardistamine ja selle najal tegutsemine.
Eestvedajaid iseloomustab hoolivus, usk oma ideesse, jätkusuutlikkus, entusiasm, usk maaelu võimalikusesse, koostöö, oma niši leidmine.
Enne Tartumaale teele asumist külastasime Vana-Vastseliinat, kus endisesse sepikotta on rajatud keskaja elu tutvustav muuseum. Värvikatesse rõivastesse riietatud Kaja Tuul avas meile keskaja saladusi ning tutvustas linnusega seotud tulevikuplaane. Juba uuel aastal peaks uue kuue saama väidetavalt Eestimaa pikim – Piiri – kõrts.
Pärastlõunal kohtusime juba meile tuttava Jaago käsitootalu perenaise Ingaga. Nii nagu valgamaalasedki, saime taaskord oma isikliku seebi viltimist harjutada ning talu tegemistest kuulda.
Nende kahe päeva elamusi on raskegi sõnadesse panna: väärtuslik on kogemus ise. Võimalus avastada, kuidas Eestimaa erinevates nurkades inimesed toimetavad ja põnevaid asju ette võtavad.
Kirja pani Piret
No comments:
Post a Comment