Monday, April 19, 2010

Sisukad vestlused kui uuendajate tööriist


Head ja sisukad vestlused on üks lihtsamaid kaasamise viise. Öeldakse, et kõige jõulisem vahend oluliste muudatuste algatamiseks on omavaheline vestlus (M. Wheatly) ning vestluste kulg määrab ära maailma, milles elame või äri, milles toimetame. Üks võimalus õidepuhkenud ideedele veidi jõudu juurde saada, on jagada oma mõtteid oluliste inimestega. Usutuvasti, head uuendajad on need, kes vähemalt kord nädalas mõne sisuka vestluse maha peavad. Tõenäoliselt, mida eripalgelisemad vestluskaaslased on, seda eriilmelisem vestluse kulg või oma ideedele tagasisaadud peegeldus.

Ka meie osalejad käisid vahepeal "põllul ja uurisid maad". Vestlesid oma ideedest erinevate inimestega. Olgu selleks siis mõni oma lähedane inimene või veidi kaugem eeskuju. Tõenäoliselt üks keerulisem oskus hea vestluse juures, on kuulamine. Kuidas kuulata tõeliselt avatult? Kuidas lasta oma sisemisel häälel pisut vaikida, et kuulda seda, mida su vestluskaaslane tõeliselt räägib? Mida rohkem me valmistume ise oma järgmiseks lauseks, seda enam kaotame väärt sisu. Ja mida teha siis, kui su vestluskaaslane ilmselgelt on "teiselt planeedilt", või oled hoopis sina, ning ei mõista su ideid üldse. Kas on nii, et mõne asja jaoks pole see õige aeg või koht veel saabunud. Sest hea idee vajab head pinnast, õiget aega ja ruumi...

Hea vestluse eeldus on, et me tunnustame teineteist võrdsete partneritena; oleme üksteise suhtes uudishimulikud; mõistame, et vajame teineteise abi selleks, et saada paremateks kuulajateks; võtame aja maha, et mõtiskelda ja reflekteerida. Vestlused on loomulik viis koos mõtlemiseks ning see on kollektiivne püüd leida uusi perspektiive ja teid.

Igaühele pisut mõtisklemiseks:
* Millal sina viimati kogesid tõelist vestlust? Kellega see toimus? Kus see aset leidis? Millest te rääkisite?

* Mis selle Sinu jaoks tõeliselt heaks vestluseks muutis?

* Mida sa sellest vestlusest õppisid?

* Milline on minu poolt läbiviidud vestluste olemus? Kas need on tõelised? Siirad? Edasiviivad? Uusi võimalusi avavad?

* Milline oluline vestlus peaks sinu jaoks aset leidma juba täna?

Tuesday, April 6, 2010

Loomisel...


Kogu aeg sünnib midagi. Ühtteist oma mõtetes, mis jääbki kuskile sisemistele riiulitele tolmu koguma. On unistusi, mida kiivalt endale hoiame või siis heade sõprade või kolleegidega jagame. On ideid, mida tahaks ellu viia, aga justkui napib julgust või pealehakkamist. Või tunduvad kavatsused liig, liig suured...

Iga õige asi sünnib tõenäoliselt siis, kui selleks on õige aeg, õige koht ja õige ruum. Pinnast saab viljakaks muuta aga küll.

Kuidas loomisele jõudu juurde anda?

* Arenda endas märkamisoskust: Mine veidratele radadele ja suundadele, kutsumatutesse kohtadesse, kuhu keegi pole palunud pöörata. Moekunstnik Vivienne Westwood on saanud oma uue kollektsiooni jaoks "inspiratsiooni" kodututelt.
* Lõhu piirid osakondade, organisatsioonide ja sektorite vahel ning otsi võimalusi arutlemiseks väga erineva tausta, kogemuse ja valdkonna inimestega. Räägi inimesega, keda tunned. Räägi inimestega, keda sa ei tunne. Räägi inimestega, kellega sa kunagi ei räägi (Margaret Wheatley).
* Ammuta inspiratsiooni teistelt tegijatelt. Ent kopeerimine loob keskpäraseid lahendusi. Leia üles oma tee.
* Uue tekkimiseks peame eemaldama midagi vana. Viska peast oma roosad prillid. Unustamiseks vestle oma mitte-klientidega. Loo oma uuendajate grupp (visionäärid ja kriitikud). Tööta vähemandekatega. Tee väikseid muudatusi. Ole aeglane.
* Uuendused võtavad aega. IDEO toetub printsiibile Fail Early to Learn Quickly ehk ebaõnnestu võimalikult kiiresti, et võimalikult kiiresti õppida.
* Ja ole valmis, et idee valla päästnud faktor ilmub juhuslikult, õnnekombel, täiesti eikusagilt. Näiteks jalutuskäigul, baarileti taga, trollis või kellegi mängutoas.

Meie järgmise kohtumise eel on kõigil osalejatel ülesanne minna "põllule" ja uurida maad. Ehk rääkida oma ideest mõne olulise inimesega, et saada sellele teine silmavaade.

Kahe koolitusgrupi ideed on ka rännakul. Ühel õhtul restoranis süües tabas meie pilk paberist laudlinu ja märkamatult tekkisid lauale pliiatsid, millega linale värvi juurde andsime. Mis oleks, kui ühes restoranis ongi pidevalt võimalus midagi kirjutada või joonistada paberile? Teine tuleb ja loeb ning saab ehk väärt mõte. Me otsustasime, et laudlinad võiksid koos ideedega rännata ühest koolitusgrupist teise. Mine tea, mis sündida võib. Katsetame.